Valimiseelsete tegevuste eest said tunnustust Eesti Noorteühenduste Liit, ENLi liikmesorganisatsioon Eesti Väitlusselts ja varivalimiste korraldamisel ENLi hea partner olnud Tartu Noortevolikogu.

“Tänavusi auhinnasaajaid ühendab see, et loomulikult on nad head, helged ja erakordsed inimesed ning organisatsioonid, ent samas on nende tehtav niisugune, millega saab soovi korral hakkama igaüks,” põhjendas Postimehele laureaatide valikut EMSLi juhataja Urmo Kübar.
«Need inimesed on otsustanud oma erialaseid teadmisi, energiat ja talenti kasutada selleks, et muuta elu paremaks sadade ja tuhandete teiste jaoks ning sellisena on nad eeskujuks kogu ühiskonnale. Nad tõestavad ilmekalt, et hea kodanik saab olla igaüks, sõltumata oma töökohast, vanusest või jõukusest – vaja on tahtmist ja hoolivust,» lisas ta.

Loe Postimehest 8. veebruari artiklit ja 9. veebruari artiklit.
EMSLi galerii sündmusest

15. detsembri õhtul toimus Genialistide Klubis traditsiooniline tseremoonia, kus tunnustati noorsootöö valdkonnas aktiivselt tegutsenud isikuid ja organisatsioone ning kuulutati välja 2009. aasta noorsootöö aunimetuste saajad.

Enne auhindade üleandmist astus laval üles Tartu Uus Teater muusikaetendusega „Suur Maalritöö” ning ka kogu ülejäänud auhinnatseremoonia möödus loovas õhkkonnas, kus sai näiteks näha ka uuenduslikke videoesitlusi. „Püüdsime luua tseremoonia juurde võimalikult loova ja värvikireva õhkkonna, sest tegelikult on ka kogu noorsootöö ja noortega tegelemine just selline,” selgitas noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar. „Iga laps on natuke erinevat värvi ja kõik nad kokku moodustavadki sellise toreda ja värvikireva maailma. Täname kõiki, kes on aidanud noortele seda värvilist maailma luua”.

Noorsootöö 2009. aasta laureaadid:
Aasta noorsootöötaja kategoorias Marge Rattik Tartu Lille Majast
Aasta noore kategoorias maaülikooli tudeng ja mitmete sotsiaalkampaaniate korraldaja Julija Koltsova
Aasta noorsootöösündmuse kategoorias Lille Maja poolt korraldatud tarkusepäev “Teadmised nähtavale!”
Aasta noortekeskuse kategoorias Lille Maja
Aasta noorteühenduse kategoorias Tartu Noortevolikogu
Aasta noorte omaalgatuse kategoorias Noorte varivalimised

Aasta laste- ja noortesõbralikuks teoks valiti rahvahääletusel Tartu Tamme Gümnaasiumi mitmekesine ja tulemuslik haridus- ja huvitöö, mille hulka arvati kooli uus spordiväljak, ainulaadne meditsiini õppesuund, osalemine Teadlaste Öö üritusel jpm.

Lisainfo: linna noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar, tel. 5300 1841, Kristel.Altosaar@raad.tartu.ee

Mihkel Lendok
Tartu linnavalitsuse pressiesindaja
Tel. 736 1162, 56640190

Varivalimisi korraldati sellises mahus ja formaadis esmakordselt, mistõttu on tulemus väga hea. Taoline osalusprotsent oleks igati arvestatav ka mitmendat korda varivalimisi korraldades, aga on tore tõdeda, et võima murda müüdi – noori ei huvita, noortele ei lähe korda. Kindlasti on neid noori (nagu ka teistes vanusegruppides), kellele ei lähegi korda, aga enamasti peitub noorte osaluse võti atraktiivsetes ja eakohastes osalusvõimalustes.

Kui on lihtne, selge ja huvitav, siis noor julgeb ja tahab osa võtta.

Kanseliit, demagoogia või keerutamine käib üle jõu ka enamikele täiskasvanutele, mistõttu fantaasial lennata lastes võiks projekti viia kõikidesse eagruppidesse – teeb ka teistele asja selgemaks

15 osalenud kooli olid päevade lõikes ära jaotatud, mistõttu ükski kool ei saanud varivalida mitu päeva järjest. Kuna tegemist oligi pilootprojektiga, on arusaadav, et esmajärjekorras testitakse formaadi toimivust ja seda, kas projekt üldse huvi pakub. Julgen arvata, et kui igas koolis oleks saanud varivalida mitu päeva järjest, oleks osalusprotsent olnud veelgi kõrgem.

Ühe järelduse võib siinkohal veel teha – kool on taoliste projektide korraldamiseks ainus mõistlik koht. Kuskile mujale noori kohale meelitama hakata on keerulisem ja kulukam (reklaamkampaaniate korraldamine jne, noore motiveerimine). Sama toimib ka päris valimistega – halva ilmaga on valimisaktiivsus väiksem, e-hääletajate arv kasvab jne. Inimene on loomult laisk, mis on küll kurb tõde, aga millega arvestades ja vastavalt reageerides saab laiskusest siiski üle olla.

Väidetavalt võitis Obama valimised just tänu noortele valijatele. Kuidas see tal õnnestus?
Torney-Purta: Ma arvan, et see oli esimene kord, kui USA poliitiline avalikkus mõistis infotehnoloogilise revolutsiooni mõju ja suurust, mida noored inimesed praegu veavad. Vastaskandidaat John McCain pole ilmselt isegi kunagi e-kirja saatnud ja sellisena esindas ta vanemat valijat, minu generatsiooni näiteks.

Peale traditsiooniliste vormide kasutas Obama intensiivselt ka võrgukeskkonda ja see tõmbas kaasa palju noori valijaid. Kuid see polnud ainus põhjus, mis Obama võidule viis. Obama mobiliseeris noori oma isikuga, oma värske näoga. Ma pole kindel, kas näiteks Hillary Clintonil oleks korda läinud sellist toetust saada. Või kui demokraatide kandidaat olnuks mõni valge mees – ka siis oleks selline toetus olnud vähetõenäoline.

Valimistel on ju küsimus alati selles, kuidas mingeid väärtusi toetavaid inimesi mobiliseerida, ja see eeldab mitme asjaolu kokku sattumist. Näiteks internet – see on uus, annab inimesele tunde, et ta saab protsesse algatada, suunata, neis osaleda. Ning vaja on ka atraktiivset kandidaati, kedagi, kes inspireerib. Nii see juhtubki.

Kes Eestis võiks olla selline erakond, kes värskusega noori valijaid tõmbab? Rahvaliidul on uued juhid …
Toots: Ei, Rahvaliit kindlasti mitte. Praegustel Rahvaliidu juhtidel on noor vaid nende vanus ID-kaardil. Nad ei käitu noortena. See ongi vahe. Meie president on noortele palju lähedasem, sest ta räägib ja mõtleb nagu noor. Aga need poisid Rahvaliidu eesotsas – nad räägivad ja käituvad nagu vanad. Nad võtsid küll Rahvaliidu üle, kuid seda ainult vormiliselt, kõik jätkub endistviisi.

Eestis on näha, kuidas erakonnad on hakanud oma taktikat muutma. Kui võrrelda praegusi valimisi mõne eelnenuga, siis on näha, kui palju pööratakse tähelepanu internetikampaaniatele.

Näiteks Keskerakond. Aastate jooksul on neile kinnistunud pensionäride erakonna kuvand. Kui nüüd vaadata, milliseid viise nad on hakanud tähelepanu saamiseks kasutama, siis mulle tundub, et mina olen selle erakonna jaoks liiga vana. Nad blogivad palju, kasutavad videoklippe netis, disainivad arvutimänge – see kõik on noortele valijatele. Nad on mõistnud, et edukaks kampaaniaks tuleb panustada noortele valijatele, ja arvamusuuringud näitavad, et neil on noorte seas üsna suur toetus. Nii et see taktika töötab.

Mõned uuringud on välja toonud tähelepanuväärse trendi: umbes 10-12 protsenti noortest osalevad mõne erakonna noortetöös ja see muutub aina populaarsemaks.

Mina isiklikult olen selle pärast veidi mures, sest kodanikuühiskonna liikumine ei kasva samas tempos. Selline suundumus ei ole avatud demokraatia edendamine, see on tee korporatiivse ühiskonna poole – erakonnastumine hakkab muutuma karjääri alustalaks, viisiks, kuidas saada heale ametikohale. Noored inimesed saavad sellest väga hästi aru.

Ja veel – venekeelsete noorte tahe erakondadesse kuuluda on isegi suurem kui eestlastel. Linnakoolide eesti tüdrukud ei plaani mõnda erakonda astuda. Vene poisid aga küll. Ma ennustan, et tulevikus on tüüpiline erakondlane noor vene mees. Ja jällegi Keskerakond – nad teevad praegu noortega, eriti venekeelsete noortega, kõvasti tööd.

Kes üldse mõjutab noore inimese poliitilisi vaateid?
Torney-Purta: See, millist parteid valitakse, tuleb tihti kodust kaasa. Kui palju see elu jooksul muutub, kui palju seda mõjutavad näiteks sõbrad, on vaidlusküsimus.
Koolil on oluline roll inimese poliitilise aktiivsuse kujundamisel, protsesside õpetamisel, kuidas poliitikas osaleda.

Toots: See on minu väga isiklik arvamus ja ma tean, et paljud mu kolleegid seda ei jaga, aga ma arvan, et Eesti koolisüsteem keskendub liialt põhiseaduse seletamisele. Teravaid päevapoliitilisi küsimusi arutatakse ühiskonnaõpetuses harva, neid natuke kardetaksegi. Näiteks vene koolides räägitakse sellest, miks hääletamas käia on oluline, märksa vähem kui eesti koolides.

Torney-Purta: See, kuidas ja kui äärmuslikult on inimene valmis oma seisukohti kaitsma, on moraalsete hinnangute erinevus.

Võtme näiteks loomakaitse küsimuse. Üks mu sõber kirjeldas, kuidas tema tütar, kirglik loomakaitsja, on pühendunud hüljatud kasside ja koerte päästmisele, tuues neid koju ja otsides neile ulualust. Vanemad olid aga sunnitud sekkuma, kui tütar hakkas päästma ka hüljatud rotte.

Üks inimene ütleb, et jah, see on halb, et loomi tapetakse kasukate tegemiseks, ja sellepärast ma ei kanna kasukat. Teise inimese jaoks on see põhimõtteline moraalne küsimus, mille nimel ta on valmis kasuka kandja seljast rebima ja tungima kasvandusse loomi vabastama.

Samamoodi on aborditeemaga. Me võime arutleda, millal elu algab – eostamisest või sünnist -, ja see on üks viis, kuidas end abordi suhtes positsioneerida. USAs aga on näiteks tapetud arste, kes on naistele aborte teinud – niisiis on äärmuslasi, kes on valmis oma põhimõtete eest nii kaugele minema.

Äkki peaks hääleõiguslikkuse vanust muutma? Näiteks langetama seda 16. eluaastale või hoopis tõstma näiteks 21. eluaastale?
Torney-Purta: ma arvan, et 18 on hea vanus. 21 on juba liiga hilja. Inimene peab olema kaasatud protsessidesse juba enne. Pealegi – 18-aastaste valijate puhul on tõenäolisem, et nad otsivad ka infot, nad on veel uudishimulikud.

Ma ei usu, et see peaks ka noorem olema. Valimisõigusliku vanuse alandamine võib valimiste legitiimsuse kahtluse alla seada ja seda ei tahaks ju keegi.

Eestis ja Saksamaal on üsna tõsises toonis arutatud, et laste eest võiks vanematel lisahääl olla. Kuidas sellesse suhtute?
Torney-Purta: See on rumal mõte. Võib-olla võiks seda kasutada ainult kooli ja haridusega seotud teemade puhul. USAs tähendaks see kohalikke valimisi, sest meil on haridus kohaliku omavalitsuse teema.

Aga jällegi – see tekitab küsimusi teiste valijate seas. Oletame, et haridusega seoses tuleks tõsta makse. Hea hariduse poolt hääletades hääletaksid vanemad ka maksude tõstmise poolt. Teistel valijatel tekiks õigustatud küsimus, miks nemad saavad teiste maksukoormuse üle otsustada.

Toots: Järgmiseks võivad inimesed öelda, et neil, kellel on auto, peaks olema lisahääl, sest neil peaks olema rohkem otsustusõigust keskkonna ja aktsiiside küsimustes. Ja-jah, laps ja auto on erinevad asjad, aga ma tahan selle näitega öelda, et nii võib valijate eeliseid lõpmatuseni laiendada.

Kui ühel grupil on privileeg, siis tekib varsti järgmine grupp, kes tahab ka privileegi. Ja väga raske on vastu vaielda.

Demokraatia põhiprintsiip on: igaüks peab saama koheldud võrdselt. See tähendab ka, et igaühel on üks hääl. Kui laps jõuab valimisikka, siis saab ta oma häält kasutada ja tal on vabadus teha sellega, mida tahab.

Pealegi, kuidas saame kindlad olla, et vanemad kasutavad seda häält lapse huvides?

Torney-Purta: Täpselt. Näiteks laste karistamine. Oletame, et vanemad tahaksid, et ihunuhtlus oleks lubatud, ja hääletaksid lapse lisahäälega selle poolt. Kas see on lapse huvides? Ei. Kas laps ise oleks selle poolt hääletanud? Ma ei usu.

Ma arvan, et iga asi, mis läheb lahku põhimõttest «üks inimene, üks hääl», tekitab rohkem probleeme kui kasu. Sest kohe tekivad ka küsimused: kuidas selle kasutamist reguleeritakse, kuidas tasakaalustatakse jne.

Toots: Ühiskond peaks pigem muretsema, kuidas luua võimalusi noortele, et nad saaksid oma arvamust avaldada. Meil on head seadusandlikud raamid koolidemokraatiale ja see peakski olema koht, kus noored oma arvamust avaldavad nii, et seda ka kuulatakse. Kas või seesama loomade õiguste näide – saab ju noortele näidata, millised on konstruktiivsed võimalused selle teemaga tegelemiseks, nii et sellel on ka tulemus.

Torney-Purta: Lapsed mõjutavad vanemate kaudu poliitikat nagunii. USAs kahanes suitsetamine täiskasvanute seas oluliselt seepärast, et suitsetamisest loobumise kampaaniad mõjusid hoopis lastele. Nemad hakkasid oma vanemaid survestama, et need suitsetamast loobuksid.

Toots: Minu tütar on mõjutanud ka minu käitumist. Näiteks veenis ta mind ostma kilepakendis piima, sest see on tetrapakist odavam ja võtab prügikastis vähem ruumi. Poes küsib ta alati: kas meil on seda asja ikka tõesti tarvis? Ja ma olen palju rohkem nendele teemadele mõtlema hakanud.

Torney-Purta: USAs hakkas ka keskkonnateema tõsiselt esile kerkima alles siis, kui noored inimesed sellest huvituma hakkasid. Minu lapselaps ütleb, et me ei söö McDonald’sis, sest nad pole kohalikud mahetootjad. Ta tahab, et viiksime taara töötlusse ega ostaks kilekotte.

Nii et lapsed saavad mõjutada ja mõjutavadki vanemate poliitilisi otsuseid, küsimus on ainult selles, kas vanemad ja vanemate kaudu poliitikud noorte soove kuulda võtavad.

Judith
Torney-Purta
USA Marylandi Ülikooli professor ja poliitilise psühholoogia ekspert, kes on üle 40 aasta tegelenud laste ja noorte poliitiliste hoiakute ja käitumise uurimisega. Ta on tihedalt seotud ülemaailmse noorte kodanikuhariduse võrdleva uuringuga, mida korraldab Rahvusvaheline Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsioon (IEA). Ka Eesti osales uuringus 1999. aastal ja uuesti tänavu. Värske uuringu tulemused avalikustatakse tuleva aasta esimesel poolel.

Anu Toots
Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professor. Ta on aastaid tegelenud haridus- ja noortepoliitika analüüsimisega ning juhtinud Eesti osalemist IEA kodanikuhariduse võrdlevas uuringus.
Postimees
17. oktoober 2009
Viide artiklile
Artikli autor: Sigrid Kõiv

Täna on võimalus valida seitsmes Tartu koolis ning Tallinnas ringisõitvates varivalimisbussides. Tartus saavad hääletada Tartu Veeriku Kooli, Tartu Waldorfgümnaasiumi, Tartu Katoliku Kooli, Tartu Erakooli, Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Mart Reiniku Gümnaasiumi ja Rahvusvahelise kooli õpilased.

“Kutsume noori kasutama viimast varivalimispäeva, sest see on hea meetod end päris valimisteks valmis seada, et siis juba teadlikum valija olla,” kutsus Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) varivalimiste projektijuht Robert Lang noori varivalima.

“Neil, kes 2011. aastal veel Riigikogu valida ei saa, tuleb loodetavasti võimalus harjutada järjekordse varivalimisprojektiga, mille osas ENL juba ka plaane teeb,” rääkis Lang.

Tallinnas ja Tartus on varivalimas käinud veidi üle 1200 noore. Tartus on varivalimised toimunud praeguseks kaheksas koolis. “Kuna täna valitakse Tartus lausa seitsmes koolis, siis on alust arvata, et sealt võiks tulla päris esinduslik varivalimisprotsent. Tallinnas on muidugi keerulisem, sest lühikesed vahetunnid, sügisilm ja varivalimisbussid ei ole sama hea lahendus kui koolides vahetundide ajal varivalimiste korraldamine,” kommenteeris Lang.

Varivalimiste tulemused tehakse teatavaks homme Vabariigi Valimiskomisjoni häältelugemissüsteemi kasutades ning kokku pannakse ka kujuteldav noorte poolt valitud linnavolikogu.

Varivalimised on Soome noorteühenduste liidu eeskujul korraldatav kodanikuhariduse projekt, mille eesmärk on julgustada noori ühiskonnaelust osa võtma ning õpetada noori langetama kaalutletud otsuseid.

Projekti rahastavad Kodanikuhühiskonna Sihtkapital, SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo, Tallinna Spordi-ja Noorsooamet ning Tartu Linnavalitsus. Projektiks vajamineva 32 lap-topiga toetas projekti Tiigrihüppe Sihtasutus.

Eelmisel nädalal sai Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatud juhtprojekt aga suure tagasilöögi: Tallinna abilinnapea kutsus koolijuhtidele saadetud kirjas üles üritusel osalemise üle järele mõtlema ning selle peale keeldusid paljud koolid oma ruumides valimisi korraldamast.

Nii on Tallinnas otsustatud varivalimised viia läbi hoopis kaubanduskeskustes. Tartu Noortevolikogu esimehe Marleen Pedjasaare sõnul Tartus aga probleeme pole olnud ning kool on just kõige loomulikum koht, kus sellist ettevõtmist läbi viia, sest nii pole noortel hääletamiseks vaja kuhugi eraldi minna.

Puhtad valimised

Miina Härma gümnaasiumi direktori Ene Tannbergi sõnul on üritus teatud tingimustel väga teretulnud. «See on kodanikuühiskonna üks tunnus, kui inimesed osalevad ühiskonna otsustusprotsessides ja eks need valimised on üks selline viis,» arvas Tann berg, kes kandideerib ise pärisvalimistel Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirja.

Tingimuseks on see, et valimiste korraldus peab olema rangelt erapooletu ning kedagi eelistada ei tohi. Oma jah-sõna on Härma kool juba andnud.

Varivalimiste projektijuhi ja Tartu Noortevolikogu liikme Kaisa Üksiku sõnul ei ole vaja muretseda selle pärast, et erakonnad varivalimisi kuidagi mõjutaksid.

«Tartu Noortevolikogu ja ka Eesti Noorteühenduste Liit on mõlemad apoliitilised.

Noortevolikogu ülesehitus on selline, et igast noorteerakonnast on kaks esindajat, seega kümme on poliitilise taustaga, aga ülejäänud seitseteist apoliitilised,» rääkis Üksik.

Ka rahaliselt ei ole valimised erakondadega seotud, raha tuleb linnavalitsustelt ning noorteorganisatsioonidelt.

Enamik osaleb

Karlova gümnaasiumi direktor Undel Kokk rääkis, et nende kool oli juba kindel osaleja, kuid õpetaja, kes valimisi kohapeal korraldama pidi, sattus autoavariisse. Kuna ettevõtmine on üsna mahukas, ei saanud seda koormat ka ühegi teise õpetaja õlgadele laduda.

Ka Tamme gümnaasium on ära öelnud just vaba inimese puudumise pärast. Umbes pooled Tartu koolid olid eilseks andnud oma kindla jah-sõna, ülejäänute osalus peaks olema selge tänaseks.

Varivalimised
• 5.–8. oktoobril Tallinnas ja Tartus, kus saavad osaleda noored 14. aastast.
• Eeskuju korraldamiseks tuleb Soomest.
• Tulemused ei kajastu amet likes valimistulemustes.