Tüdrukud olid ülemeelikus tujus ja ilmselt häirisid oma tegevusega noormeest, kes selle asemel, et viisakalt paluda neil segamine lõpetada, hakkas tüdrukuid sõimama.

Need roppused, mida minagi kuulma pidin, trükimusta kindlasti ei kannataks. Kõige kurvem oli aga näha poisi võidurõõmu, kui ta mõistis, et kolmanda klassi tüdrukutirtsudest talle roppuste maratonis päris võrdset vastast pole.

Nad on tähtsad

See juhtum pakkus mulle mõtteainet terveks päevaks. Hirmutav oli tõdeda, et nende tüdrukute asemel võinuks raamatukogus olla näiteks minu väike õde. Olin enda peale natuke pahane, et ei sekkunud kohe tüdrukute ja noormehe konflikti ning seepärast otsustasin selle teema juurde tagasi pöörduda.

Soovin, et me kõik korraks mõtleksime, kuidas kohtleme lapsi enda ümber ja lähedal – kas lähtume põhimõttest «Lapse jutt ei maksa midagi» või kohtleme neid kui isiksusi, kelle mõtted ja ideed pole sugugi vähem väärt täiskasvanute omast.

Tihti ei pane täiskasvanud ise tähelegi, kuidas lapse jutu kuulamise asemel keeratakse telerit valjemaks või hakatakse edasi rääkima oma juttu, ilma et tegelikult teist kuulatud olekski. Tööpäevast väsinuna on «Mine oma tuppa» ja «Ära sega mind» kerged tulema.

Lapsed aga ei vaja arenemiseks ainult sooja tuba ja toitu, vaid ka tunnet, et nad on tähtsad ja nende arvamusega arvestatakse.

USA inimõiguste raporti kohaselt registreeriti eelmisel aastal Eestis 762 laste vastu suunatud vägivallajuhtumit, mida on meie pisikese riigi kohta kahtlemata liiga palju.

Kui nii mõnedki võivad nüüd mõelda, et füüsiline vägivald on liiga äärmuslik näide, mis neid ei puuduta, siis tegelikkuses peituvad ka sellise vägivalla juured just nimelt suhtumises lastesse.

Täiskasvanutel on võimalus linna- ja riigiasjades kaasa rääkida, andes oma hääle valimistel või kirjutades näiteks kohalikku ajalehte, laste kaasamiseks tuleb aga leida teisi võimalusi. Sageli ei julgeta lastelt või noortelt arvamust küsida, sest kardetakse, et nad on oma soovides utoopilised.

Asjalikud soovid

Arvatakse, et küsides seitsmeaastaselt, milline on tema unelmate mänguväljak, saame kindlasti vastuseks lendavad liivakastid ja vilkuvate tuledega karussellid.
Tegelikult oskavad lapsed väga hästi eristada võimalikku võimatust, kui nad tunnevad, et nende arvamusega tahetakse tõepoolest arvestada.

Heaks näiteks on laste arvamuse küsimine Veeriku mänguväljaku planeerimisel, kus neil paluti oma ideid joonistada ning hiljem ka suuliselt täpsustada.

Selgus, et sobiva mänguväljaku oluliseks teguriks olid tihti lihtsad elemendid ning võimalus rakendada oma fantaasiat, mitte tingimata kallis elektroonika või seninägemata ehitised.

Hea näide hästi toimivast laste kaasatusest on Tampere linna lasteparlament, kuhu kuuluvad 1.–6. klassi õpilased. «Parlament» arutab lastele olulisi teemasid ning täiskasvanute kaasabil püütakse leida lahendusi kohalikele probleemidele.
Lapsed on käsitlenud nii koolikiusamist kui ka rääkinud kaasa koolitoidu osas. Seejuures on oluline täiskasvanutega koostöö oskuse arendamine ning vastutuse õppimine.

Juba noorelt omandatud kogemused ja teadmised aitavad ka hiljem elus hakkama saada ning oma arvamust kujundada. Aktiivsed ja osavõtlikud kodanikud on aga väärtus, mille poole iga ühiskond peaks püüdlema.

Mul on hea meel tõdeda, et ka Tartu liigub laste ja noorte suurema kaasatuse poole ning toetab juba teist aastat nii raha kui ka lihtsalt hea nõuga noorte omaalgatuslikke projekte. Samuti tegutseb linnavalitsuse juures Tartu Noortevolikogu, mis annab võimaluse oma häält kuuldavaks teha 16–26-aastastele noortele.

Väiksem käekõrvale

On vaja julgustada noori sõna võtma, koheldes neid kui võrdseid partnereid, sest noortel on häid mõtteid ning energiat mõtete elluviimiseks.

Et suurendada veel ka laste kaasatust, võiks Tartuski olla järgmiseks sammuks Tampere eeskujul natuke noorematele oma esinduskogu loomine. Selline kogu vajaks küll rohkem täiskasvanute tuge, kuid suudaks kindlasti pakkuda huvitavaid lähenemisnurki ja uusi mõtteid.

Enesekindlad noored, kellel on oma arvamus ning kes viivad meie ühiskonda edasi, kasvavad lastest, keda on kuulatud ning kellega on arvestatud. Julgustav suhtumine laste ning ka noorte omaalgatustesse on oluline nii kodus, koolis kui ka linnavalitsuse tasemel.

1. juunil, lastekaitsepäeval, on meil kõigil võimalus võtta oma laps, väike õde või vend käekõrvale ning uurida, mida põnevat sünnib Tartu kesklinnas. Lisaks lõbusatele üritustele kogutakse lastekaitsepäeval ka annetusi: Tartu Noortevolikogu on otsustanud koguda raha Tartu Laste Tugikeskuse heategevusprojekti «Vanem vend, vanem õde» toetuseks.

Projekt pakub kriisi sattunud pere lastele, kes tunnevad end üksikuna või kellel on käitumisprobleeme, võimalust luua sõprussuhe täiskasvanud vabatahtlikuga. Täikasvanu tugi aitab lastes kujundada positiivset enesehinnangut ning tulla paremini toime elus ettetulevate raskustega.

Praegu ootab endale vanemat venda või õde veel kümme last ning annetustest saadava rahaga toetataks projekti kaasatud vabatahtlike koolitamist. Kutsun teidki üles oma panust andma!

Ning mitte unustama, et iga laps on väärt, et tema mõtted ära kuulataks ning temaga arvestataks. Ja seda kogu aeg, mitte ainult ühel päeval.