Mul õnnestus viia nad linna jalutama ja näidata õhtust Tartut, mis oli täis elurõõmu ja naeratavate noorte vallatut saginat. Peale õhtust jalutuskäiku oli sõpradel selge, et Tartu on koht, kus on nooruslik ja vabameelne õhkkond, et see on linn, mis sobib kõige paremini tudengipõlve veetmiseks. Leidsime üheskoos, et Eesti mõistes ongi Tartu juba noortepealinn.

Pole põhjust kurta

Möödunud nädalal Tartu Postimehes ilmunud Vambola Paavo kriitiline arvamuslugu Tartu kandideerimisest 2011. aasta Euroopa noortepealinna tiitlile tekitas minus kahetisi tundeid.

Esiteks oli hea meel, et leheveergudel arutatakse noori puudutavaid küsimusi, samas olin nördinud, et kirjutaja ei olnud teemasse süvenenud ning maalis lahmides Tartu noorte elust vägagi tumedates toonides pildi.

Leian, et Paavo kriitika, mis puudutab mänguväljakute ning noortekeskuste nappust ning ülelinnaliste noorteürituste vähesust, on alusetu ning tekitab küsimuse, kas autor pole kaua väljas käinud või soovib lihtsalt laimata linnavalitsust ja siin tegutsevaid noori, kes ürituste korraldamisega palju vaeva näevad.

Ma ei soovi siin kirjutada mänguväljakute ja lasteaedade rajamisest, sest nendest saavad kirjutada ka linnavalitsuse ametnikud, kuid sooviksin tõmmata tähelepanu noortekeskustele ja noorte vaba aja tegevustele.

Arvan, et noortekeskuste vähesuse üle ei ole Tartus põhjust nuriseda. Käesoleva aasta seisuga tegutseb Tartus viis noortekeskust. Teiste Eesti linnadega võrreldes võivad Tartu noored vägagi rahul olla. Nii tegutseb neli korda suurema elanikehulgaga Tallinnas kaksteist noortekeskust, Pärnu saab edukalt hakkama ka ühe suuremaga.

Kindlasti ei saa väita, et noortekeskuste arv näitab nende kasutegurit noorte jaoks ning keskuste hulk on seotud kvaliteediga. Pärnu noortekeskus ja ka Viljandi
ainus ideaalilähedaselt toimiv noortekeskus on head näited sellest, et oluline pole mitte kvantiteet, vaid kvaliteet.

Kui Tartus tegutsevad viis noortekeskust toimivad hästi ja täidavad oma ülesannet, pole kurtmiseks põhjust.

Kes on noor?

Ühtlasi tundub, et Paavo karm hinnang Tartu laste- ja noortesõbralikkusele põhinebki suuresti noortekeskuste ja mänguväljakute arvul. Need ei ole ainsad, mis lastele ja noortele korda lähevad.

Meelde tasuks tuletada sedagi, et nooreks peetakse inimesi, kellel vanust 7–26 eluaastat, ning arvestada sellega, et noortekeskused ja mänguväljakud lähevad suuremal või väiksemal määral korda vähem kui pooltele sellesse eavahemikku kuuluvatest inimestest.

Noortekeskus ei ole püha lehm, mis tagab õnneliku lapsepõlve ja näitab linna sobivust noortepealinnaks. Linna eesmärk ei saa olla suunata kõik noored ühte keskusesse järelevaataja pilgu alla, pigem tuleb tagada, et noortel oleks võimalus tegelda paljude erinevate huvialadega.

Tartu pakub noorele inimesele vägagi mitmekülgseid võimalusi vaba aega veeta ning ennast arendada.

Tartus saab harrastada väga paljusid spordi- ja huvialasid, linn toetab erinevate noorteühenduste tegevust ning kindlasti ei tohiks ära unustada ka Tartus pakutavaid õppimisvõimalusi, mis lubavad noorel leida akadeemilist väljundit algkoolist doktorantuuri lõpuni.

Tartu linn panustab 2009. aastal noorte huvitegevusse, noortesporti ning erinevatesse laagritesse ja töömalevatesse ligi 40 miljonit krooni. Seega ei saa ka väita, et kõik kulutused noore inimese tänavalt eemale hoidmiseks jäävad vanema kanda.

Samuti panustab linn suuresti noorte huvitegevusse. Pean normaalseks seda, et noor või ta pere ka ise oma treeningute eest sümboolse summa ohverdab. Noore tegevus peaks siiski olema eelkõige noore inimese enda ja tema vanemate huvi, mida Tartu linn ka tugevalt toetab.

Julgen kindlalt väita

Et noored saavad Tartus vaba aega meelepäraselt veeta, tõendab ka Tartu Noortevolikogu tehtud küsitlus: 92 protsenti vastanutest (keskmine vanus 20 eluaastat) väitis, et neil on võimalik Tartus tegelda soovitud huvialadega.

Paavo kirjutisest võib leida ka tubli annuse lahmivat kriitikat Tartu noorsooteenistuse ning selle juhataja Kristel Alto-saare aadressil.

Olles 2008. aastal Tartu parimaks noorteorganisatsiooniks valitud Tartu Noortevolikogu esimees ning tehes noorsooteenistusega pidevat koostööd, ei saa ma kuidagi nõustuda väitega, et Tartu noortega tegelevad ametnikud ja spetsialistid sõidavad rõõmsalt mööda maailma, kuid noori ei aita.

Võin julgelt kinnitada, et noorsooteenistusse võib sisse astuda iga noor, kellel on häid ideid ning teotahet. Noorsooteenistus aitab ja toetab ning isegi kui ideed pole alati võimalik rahaga toetada, siis hea sõna või juhisteta edasiste sammude kohta ei jää küll keegi!

Mul on mitmekülgseid kogemusi erinevate noorteühendustega nii Tartus kui ka teistes Eesti piirkondades ning seetõttu julgen kindlalt väita, et noorel on Tartus hea elada.

Eks loomulikult tule meeles pidada ka seda, et elu ei too meile kõiki võimalusi kandikul ette, vaid vastutus hea käekäigu eest lasub eelkõige meil endil. Seega kutsun kõiki lahtiste silmadega ringi käima ning otsima virisemise asemel võimalusi, kuidas oma elu huvitavamaks ja paremaks muuta. Ning üks mis kindel – kes Tartus meelepärast tegevust otsib, see selle ka leiab!