13.-15.aprill toimub Tartus, Tartu Katoliku Koolis MTÜ Tegusate Eesti Noorte ja Tartu Noortevolikugu koostöötulemusena Tartu Linnavolikogu Simulatsioon. Sündmus toob kokku ligi 90 noort vanuses 16 – 20, kes hakkavad arutlema linnasid puudutavatel teemadel ning kogevad kohaliku volikogu töömalle. Diskusioonide tulemuseks on viis resolutsiooni, mis suunatakse edasi eelkõige Tartu Linnavolikogu vastavate komisjonide esindajatele tutvumiseks.

Tartu Linnavolikogu Simulatsioon annab võimaluse noortel arendada enda oskusi grupitöös, väitlemises, avalikus esinemises ning on suurepäraseks keskkonnaks uute tutvuste leidmisel. Mis aga peamine, noored saavad aimu osalusdemokraatiast ning oma sõna sekka öelda.

Simulatsioonis osalemine ei eelda kogemusi mainitud teemal, vaid huvi enesearengu ning uute võimaluste vastu.

Seda sesiooni on väga raske panna sõnadesse, seega kutsume Sind julgelt osalema!

Registreerimisankeet: https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dE1JMFZGN0huTTdSbUt1M040VURhZWc6MQ

Veel infot: http://www.tnv.ee/simulatsioon

ACTA (The Anti-Counterfeiting Trade Agreement ehk võltsimisvastane kaubandusleping) on riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks. Lepingu sisu on kutsunud esile kodanikuühenduste pahameele, mille üheks väljundiks oli 11. veebruaril 2012 korraldatud ülemaailmsed ACTA-vastased meeleavaldused, mis toimusid ka Tallinnas ja Tartus.

Paneeldiskussioonist võtavad osa Jevgeni Ossinovski, Helen Tammemäe ja Mihhail Lotman. Jevgeni Ossinovski on riigikogu Sotsiaaldemorkaatliku Erakonna fraktsiooni liige ja Riigikogu tasandil toimuva ACTA-teemalise diskussiooni algataja. Mihhail Lotman on praegune Tartu Linnavolikogu esimees, kirjandusteadlane ja semiootik. Helen Tammemäe on kultuurilehe Müürileht peatoimetaja. Paneelile võib lisanduda veel osavõtjaid.

Üritus toimub Domus Dorpatensise seminariruumis, mis asub Tartus aadressil Ülikooli 7.

Diskussiooni korraldavad koostöös Tartu Noortevolikogu ja Domus Dorpatensis. Tartu Noortevolikogu on linnavalitsuse juures tegutsev noorte esindusorgan, mille peamiseks eesmärgiks on noorte poliitilise teadlikkuse tõstmise abil osalusdemokraatia arendamine.

Domus Dorpatensis on avalikes huvides tegutsev sihtasutus, mille eesmärgiks on leida häid ideid, neid tutvustada ja levitada ning, kaasates partnereid kõigist kolmest sektorist, need ka teoks teha.

Samuti täname kõiki teisi osavõtjaid ning loodame, et Teie huvi ühiskonnaalaste teadmiste vastu püsib!

Noored on Eesti ühiskonna aktiivne ja oluline osa, kellel headest mõtetest ning otsustusjulgusest kindlasti puudust ei tule. Seda näitab nii erinevate apoliitiliste kui poliitiliste noorteühenduste arv ja aktiivsus.

Usutavasti ei sea keegi kahtluse alla väidet, et noortel jagub intellektuaalset otsustusvõimet ja ühiskondlikku mõtlemisvõimet juba enne kaheksateistkümnendat eluaastat.

Siiski ei ole alla kaheksateistaastastel võimalik mõjutada riigivõimu üldiste, ühetaoliste ja otseste valimiste kaudu. Eesti ühiskonnas on teenimatult vähe tähelepanu leidnud võimalus langetada valimisea piir kuueteistkümnendale eluaastale, nagu seda on tehtud näiteks Austrias või osas Saksamaa kohalikes omavalitsustes.

Õigused ja kohustused

Leian, et ka Eestis tuleks teha arukas ja tegeliku eluga ühte sammu astuv otsus langetada valimisea piir kuueteistkümnendale eluaastale. Selles vanuses on noor inimene seaduse silmis süüvõimeline, ta otsustab ise oma haridustee üle ning võib omale soovi korral ka töökoha valida.

Samuti on 16-aastasel enamasti isiklik pangakonto ning sissetulek, mille üle ta saab ise otsustada. Aega pärast põhikooli lõpetamist langeb ka isikut tõendava dokumendi taotlemine ning kodanikukohustuste teadvustamine.

Vaadeldes loetelu kuueteistaastaste noorte õigustest ja kohustustest, tundub hääleõigusetus valimistel iganenud piiranguna, seda enam, et hääleõigusega noorele uusi kohustusi lisaks ei teki.

Pealegi ei saa mööda vaadata asjaolust, et nii nagu enamikus Euroopa riikides, vananeb rahvastik ka Eestis. See omakorda tähendab, et noorte huvidel on tulevikus üha väiksem kaal, sest noored valijad on eakate valijatega võrreldes üha suuremas vähemuses. (Kui praegune sündimus püsib, on Eestis 65-aastasi ja vanemaid aastaks 2050 praeguse ligi 17 protsendi asemel 26 protsenti rahvastikust.)

Selle tagajärjeks võivad olla erakondade suuremad püüdlused eakate elukvaliteedi tagamiseks ning noori puudutavad pikemaajalised otsused võivad jääda tagaplaanile. Seda võimalikku ebavõrdsust aitab vähendada noore valijaskonna suurendamine.

Vajame kokkulepet

Siiski ei saa Austria ja Saksamaa kogemusele tuginedes väita, et pelgalt valimisea piiri langetamisest piisab 16–18-aastaste noorte ergutamiseks valimistel kaalutletult osalema.

Tegemist ei ole imerohuga iseenesest, sest nii nagu iga ühiskonnarühma, peab ka noori poliitikaga kurssi viima ja kursis hoidma.

Nimetatud riikide kogemus näitab, et peale valimisea piiri langetamise on noortele vaja edastada poliitilist haridust ka muul viisil.

Abi võiks olla loomingulistest ja noortele suunatud meetmetest – näiteks mitmesugustest täiskasvanult noortele või noortelt noortele kampaaniatest.

Eestis on heaks näiteks Eesti Noorteühenduste Liidu ning Tartu noortevolikogu eelmistel riigikogu ja omavalitsuste valimistel korraldatud noortele suunatud varivalimised või Tartu noortevolikogu korraldatav keskkooliõpilastele poliitikat tutvustav üritustesari «Poliitikud kooli».

Seadusandlikku köögipoolt analüüsides ei tundugi valimisea piiri langetamine ületamatu raskus – isegi arvestades asjaolu, et see vajab põhiseaduse muutmist.

Eelkõige on vaja ühiskondlikku kokkulepet ning riigikogus esindatud erakondade toetust. Valimisea piiri on võimalik langetada nii riigikogu (seeläbi ka Euroopa Parlamendi) kui ka omavalitsuste valimiseks, aga ka ainult omavalitsuste valimiseks. Pean mõistlikuks muuta reeglistikku kõigi valimiste jaoks korraga.

Otsus jaanipäevaks?

Põhiseadust on Eesti Vabariigis võimalik muuta kolmel moel: rahvahääletuse kaudu, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomulisena juhul, kui eelnõu algatamist toetab 80 protsenti riigikogu liikmetest ning poolt hääletab kaks kolmandikku riigikogu liikmetest.

Järgmised omavalitsuste valimised tulevad 2013. aasta sügisel ja riigikogu kiire tegutsemise korral oleks 16-aastastel võimalik juba siis oma hääl anda. Sellisel juhul oleks küll mõeldav ainult kiirmenetlus, mis peaks olema tehtud tänavuse aasta jaanipäevaks (ehk poole aasta jooksul), kuna mõistliku põhimõtte kohaselt ei muudeta mängureegleid vähem kui aasta enne valimisi.

Kui ühiskonnas leitakse, et otsus sünniks liiga kiirelt ja murekohad ei saa selgeks vaieldud, tuleks keskenduda valimisea piiri langetamisele 2014. aasta Euroopa Parlamendi ning 2015. aasta riigikogu valimisteks.

Kutsun Eesti poliitilisi jõude ning noorteühendusi teemaga aktiivselt tegelema ning valimisea piiri langetamist pooldama. Noored on väärt usaldust ja hääleõigust!