15. detsembri õhtul toimus Genialistide Klubis traditsiooniline tseremoonia, kus tunnustati noorsootöö valdkonnas aktiivselt tegutsenud isikuid ja organisatsioone ning kuulutati välja 2009. aasta noorsootöö aunimetuste saajad.

Enne auhindade üleandmist astus laval üles Tartu Uus Teater muusikaetendusega „Suur Maalritöö” ning ka kogu ülejäänud auhinnatseremoonia möödus loovas õhkkonnas, kus sai näiteks näha ka uuenduslikke videoesitlusi. „Püüdsime luua tseremoonia juurde võimalikult loova ja värvikireva õhkkonna, sest tegelikult on ka kogu noorsootöö ja noortega tegelemine just selline,” selgitas noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar. „Iga laps on natuke erinevat värvi ja kõik nad kokku moodustavadki sellise toreda ja värvikireva maailma. Täname kõiki, kes on aidanud noortele seda värvilist maailma luua”.

Noorsootöö 2009. aasta laureaadid:
Aasta noorsootöötaja kategoorias Marge Rattik Tartu Lille Majast
Aasta noore kategoorias maaülikooli tudeng ja mitmete sotsiaalkampaaniate korraldaja Julija Koltsova
Aasta noorsootöösündmuse kategoorias Lille Maja poolt korraldatud tarkusepäev “Teadmised nähtavale!”
Aasta noortekeskuse kategoorias Lille Maja
Aasta noorteühenduse kategoorias Tartu Noortevolikogu
Aasta noorte omaalgatuse kategoorias Noorte varivalimised

Aasta laste- ja noortesõbralikuks teoks valiti rahvahääletusel Tartu Tamme Gümnaasiumi mitmekesine ja tulemuslik haridus- ja huvitöö, mille hulka arvati kooli uus spordiväljak, ainulaadne meditsiini õppesuund, osalemine Teadlaste Öö üritusel jpm.

Lisainfo: linna noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar, tel. 5300 1841, Kristel.Altosaar@raad.tartu.ee

Mihkel Lendok
Tartu linnavalitsuse pressiesindaja
Tel. 736 1162, 56640190

Varivalimisi korraldati sellises mahus ja formaadis esmakordselt, mistõttu on tulemus väga hea. Taoline osalusprotsent oleks igati arvestatav ka mitmendat korda varivalimisi korraldades, aga on tore tõdeda, et võima murda müüdi – noori ei huvita, noortele ei lähe korda. Kindlasti on neid noori (nagu ka teistes vanusegruppides), kellele ei lähegi korda, aga enamasti peitub noorte osaluse võti atraktiivsetes ja eakohastes osalusvõimalustes.

Kui on lihtne, selge ja huvitav, siis noor julgeb ja tahab osa võtta.

Kanseliit, demagoogia või keerutamine käib üle jõu ka enamikele täiskasvanutele, mistõttu fantaasial lennata lastes võiks projekti viia kõikidesse eagruppidesse – teeb ka teistele asja selgemaks

15 osalenud kooli olid päevade lõikes ära jaotatud, mistõttu ükski kool ei saanud varivalida mitu päeva järjest. Kuna tegemist oligi pilootprojektiga, on arusaadav, et esmajärjekorras testitakse formaadi toimivust ja seda, kas projekt üldse huvi pakub. Julgen arvata, et kui igas koolis oleks saanud varivalida mitu päeva järjest, oleks osalusprotsent olnud veelgi kõrgem.

Ühe järelduse võib siinkohal veel teha – kool on taoliste projektide korraldamiseks ainus mõistlik koht. Kuskile mujale noori kohale meelitama hakata on keerulisem ja kulukam (reklaamkampaaniate korraldamine jne, noore motiveerimine). Sama toimib ka päris valimistega – halva ilmaga on valimisaktiivsus väiksem, e-hääletajate arv kasvab jne. Inimene on loomult laisk, mis on küll kurb tõde, aga millega arvestades ja vastavalt reageerides saab laiskusest siiski üle olla.

Täna on võimalus valida seitsmes Tartu koolis ning Tallinnas ringisõitvates varivalimisbussides. Tartus saavad hääletada Tartu Veeriku Kooli, Tartu Waldorfgümnaasiumi, Tartu Katoliku Kooli, Tartu Erakooli, Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Mart Reiniku Gümnaasiumi ja Rahvusvahelise kooli õpilased.

“Kutsume noori kasutama viimast varivalimispäeva, sest see on hea meetod end päris valimisteks valmis seada, et siis juba teadlikum valija olla,” kutsus Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) varivalimiste projektijuht Robert Lang noori varivalima.

“Neil, kes 2011. aastal veel Riigikogu valida ei saa, tuleb loodetavasti võimalus harjutada järjekordse varivalimisprojektiga, mille osas ENL juba ka plaane teeb,” rääkis Lang.

Tallinnas ja Tartus on varivalimas käinud veidi üle 1200 noore. Tartus on varivalimised toimunud praeguseks kaheksas koolis. “Kuna täna valitakse Tartus lausa seitsmes koolis, siis on alust arvata, et sealt võiks tulla päris esinduslik varivalimisprotsent. Tallinnas on muidugi keerulisem, sest lühikesed vahetunnid, sügisilm ja varivalimisbussid ei ole sama hea lahendus kui koolides vahetundide ajal varivalimiste korraldamine,” kommenteeris Lang.

Varivalimiste tulemused tehakse teatavaks homme Vabariigi Valimiskomisjoni häältelugemissüsteemi kasutades ning kokku pannakse ka kujuteldav noorte poolt valitud linnavolikogu.

Varivalimised on Soome noorteühenduste liidu eeskujul korraldatav kodanikuhariduse projekt, mille eesmärk on julgustada noori ühiskonnaelust osa võtma ning õpetada noori langetama kaalutletud otsuseid.

Projekti rahastavad Kodanikuhühiskonna Sihtkapital, SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo, Tallinna Spordi-ja Noorsooamet ning Tartu Linnavalitsus. Projektiks vajamineva 32 lap-topiga toetas projekti Tiigrihüppe Sihtasutus.

Eelmisel nädalal sai Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatud juhtprojekt aga suure tagasilöögi: Tallinna abilinnapea kutsus koolijuhtidele saadetud kirjas üles üritusel osalemise üle järele mõtlema ning selle peale keeldusid paljud koolid oma ruumides valimisi korraldamast.

Nii on Tallinnas otsustatud varivalimised viia läbi hoopis kaubanduskeskustes. Tartu Noortevolikogu esimehe Marleen Pedjasaare sõnul Tartus aga probleeme pole olnud ning kool on just kõige loomulikum koht, kus sellist ettevõtmist läbi viia, sest nii pole noortel hääletamiseks vaja kuhugi eraldi minna.

Puhtad valimised

Miina Härma gümnaasiumi direktori Ene Tannbergi sõnul on üritus teatud tingimustel väga teretulnud. «See on kodanikuühiskonna üks tunnus, kui inimesed osalevad ühiskonna otsustusprotsessides ja eks need valimised on üks selline viis,» arvas Tann berg, kes kandideerib ise pärisvalimistel Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirja.

Tingimuseks on see, et valimiste korraldus peab olema rangelt erapooletu ning kedagi eelistada ei tohi. Oma jah-sõna on Härma kool juba andnud.

Varivalimiste projektijuhi ja Tartu Noortevolikogu liikme Kaisa Üksiku sõnul ei ole vaja muretseda selle pärast, et erakonnad varivalimisi kuidagi mõjutaksid.

«Tartu Noortevolikogu ja ka Eesti Noorteühenduste Liit on mõlemad apoliitilised.

Noortevolikogu ülesehitus on selline, et igast noorteerakonnast on kaks esindajat, seega kümme on poliitilise taustaga, aga ülejäänud seitseteist apoliitilised,» rääkis Üksik.

Ka rahaliselt ei ole valimised erakondadega seotud, raha tuleb linnavalitsustelt ning noorteorganisatsioonidelt.

Enamik osaleb

Karlova gümnaasiumi direktor Undel Kokk rääkis, et nende kool oli juba kindel osaleja, kuid õpetaja, kes valimisi kohapeal korraldama pidi, sattus autoavariisse. Kuna ettevõtmine on üsna mahukas, ei saanud seda koormat ka ühegi teise õpetaja õlgadele laduda.

Ka Tamme gümnaasium on ära öelnud just vaba inimese puudumise pärast. Umbes pooled Tartu koolid olid eilseks andnud oma kindla jah-sõna, ülejäänute osalus peaks olema selge tänaseks.

Varivalimised
• 5.–8. oktoobril Tallinnas ja Tartus, kus saavad osaleda noored 14. aastast.
• Eeskuju korraldamiseks tuleb Soomest.
• Tulemused ei kajastu amet likes valimistulemustes.

Aseesimeesteks said Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži tudeng Martin Bek ning Tartu Ülikooli majandustudeng Martin Noorkõiv.

Marleen Pedjasaar sõnas oma kõnes, et noortevolikogu peab tihendama koostööd linnavalitsuse ja linnavolikoguga ning keskenduma senisest rohkem noorte õiguste kaitsmisele Tartus.

«Ehkki Tartu on noorte linn ning väärib kindlasti Euroopa noortepealinna tiitlit 2011. aastal, on ka meil kindlasti probleeme millega peaks otsustavamalt tegelema,» rääkis ta. «Näiteks Tartu ei peaks olema ainult tudengite läbisõiduhoov, kus veedetakse viis parimat aastat oma elust»

«Soovin et Tartust kujuneks keskus, mis suudab pakkuda tegevust kõigile Tartu ülikoolide lõpetajatele ning tudengid ei peaks lahkuma linnast, kuna siin ei ole võimalik leida erialast tööd,» lausus Pedjasaar.

Senine esimees Mihkel Lees jutustas, et möödunud aasta on noortevolikogul olnud väga raske, sest põhimõtteliselt pidid volikogu liikmed alustama organisatsiooni ülesehitamist nullist ning suure osa energiast võtsid organisatsioonilised küsimused. Samas tundis Lees heameelt, et noortevolikogust on kujunenud kindel organisatsioon linnavalitsuse kõrval, kelle poole saab noor igal hetkel oma muredega pöörduda.

Tulevikuväljavaateid silmas pidades rõhutas uus esimees kahte tähtsamat sündmust. Noortevolikogu lööb kaasa Tartu lastekaitse päeva tähistamisel, korraldades Raekoja platsil heategevusliku kontserdi ning teise sündmusena tõi Pedjasaar esile sügisesed noorte varivalimised, mida korraldatakse koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga ning mis toimuvad Eestis esmakordselt.

«Palju on arutatud, kas valimisiga võiks langetada 16. eluaastani. Meie soov on pakkuda noortele võimalust paralleelselt kohalike omavalitsuste valimistega valida samu kandidaate, kes kandideerivad ka Tartu linnavolikogusse,» lausus ta.

«Usun, et varivalimised panevad noori rohkem mõtlema linnajuhtimise küsimuste üle. Lisaks on uuringud näidanud, et varasem valimistel osalemine juurutab inimeses valimistel osalemise traditsiooni ning seega võib loota, et varivalimised suurendavad pikemas perspektiivist üldist valimisaktiivsust, mis viimastel valimistel on olnud Tartus väga madal,» sõnas Pedjasaar.