Samuti täname kõiki teisi osavõtjaid ning loodame, et Teie huvi ühiskonnaalaste teadmiste vastu püsib!

Noored on Eesti ühiskonna aktiivne ja oluline osa, kellel headest mõtetest ning otsustusjulgusest kindlasti puudust ei tule. Seda näitab nii erinevate apoliitiliste kui poliitiliste noorteühenduste arv ja aktiivsus.

Usutavasti ei sea keegi kahtluse alla väidet, et noortel jagub intellektuaalset otsustusvõimet ja ühiskondlikku mõtlemisvõimet juba enne kaheksateistkümnendat eluaastat.

Siiski ei ole alla kaheksateistaastastel võimalik mõjutada riigivõimu üldiste, ühetaoliste ja otseste valimiste kaudu. Eesti ühiskonnas on teenimatult vähe tähelepanu leidnud võimalus langetada valimisea piir kuueteistkümnendale eluaastale, nagu seda on tehtud näiteks Austrias või osas Saksamaa kohalikes omavalitsustes.

Õigused ja kohustused

Leian, et ka Eestis tuleks teha arukas ja tegeliku eluga ühte sammu astuv otsus langetada valimisea piir kuueteistkümnendale eluaastale. Selles vanuses on noor inimene seaduse silmis süüvõimeline, ta otsustab ise oma haridustee üle ning võib omale soovi korral ka töökoha valida.

Samuti on 16-aastasel enamasti isiklik pangakonto ning sissetulek, mille üle ta saab ise otsustada. Aega pärast põhikooli lõpetamist langeb ka isikut tõendava dokumendi taotlemine ning kodanikukohustuste teadvustamine.

Vaadeldes loetelu kuueteistaastaste noorte õigustest ja kohustustest, tundub hääleõigusetus valimistel iganenud piiranguna, seda enam, et hääleõigusega noorele uusi kohustusi lisaks ei teki.

Pealegi ei saa mööda vaadata asjaolust, et nii nagu enamikus Euroopa riikides, vananeb rahvastik ka Eestis. See omakorda tähendab, et noorte huvidel on tulevikus üha väiksem kaal, sest noored valijad on eakate valijatega võrreldes üha suuremas vähemuses. (Kui praegune sündimus püsib, on Eestis 65-aastasi ja vanemaid aastaks 2050 praeguse ligi 17 protsendi asemel 26 protsenti rahvastikust.)

Selle tagajärjeks võivad olla erakondade suuremad püüdlused eakate elukvaliteedi tagamiseks ning noori puudutavad pikemaajalised otsused võivad jääda tagaplaanile. Seda võimalikku ebavõrdsust aitab vähendada noore valijaskonna suurendamine.

Vajame kokkulepet

Siiski ei saa Austria ja Saksamaa kogemusele tuginedes väita, et pelgalt valimisea piiri langetamisest piisab 16–18-aastaste noorte ergutamiseks valimistel kaalutletult osalema.

Tegemist ei ole imerohuga iseenesest, sest nii nagu iga ühiskonnarühma, peab ka noori poliitikaga kurssi viima ja kursis hoidma.

Nimetatud riikide kogemus näitab, et peale valimisea piiri langetamise on noortele vaja edastada poliitilist haridust ka muul viisil.

Abi võiks olla loomingulistest ja noortele suunatud meetmetest – näiteks mitmesugustest täiskasvanult noortele või noortelt noortele kampaaniatest.

Eestis on heaks näiteks Eesti Noorteühenduste Liidu ning Tartu noortevolikogu eelmistel riigikogu ja omavalitsuste valimistel korraldatud noortele suunatud varivalimised või Tartu noortevolikogu korraldatav keskkooliõpilastele poliitikat tutvustav üritustesari «Poliitikud kooli».

Seadusandlikku köögipoolt analüüsides ei tundugi valimisea piiri langetamine ületamatu raskus – isegi arvestades asjaolu, et see vajab põhiseaduse muutmist.

Eelkõige on vaja ühiskondlikku kokkulepet ning riigikogus esindatud erakondade toetust. Valimisea piiri on võimalik langetada nii riigikogu (seeläbi ka Euroopa Parlamendi) kui ka omavalitsuste valimiseks, aga ka ainult omavalitsuste valimiseks. Pean mõistlikuks muuta reeglistikku kõigi valimiste jaoks korraga.

Otsus jaanipäevaks?

Põhiseadust on Eesti Vabariigis võimalik muuta kolmel moel: rahvahääletuse kaudu, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomulisena juhul, kui eelnõu algatamist toetab 80 protsenti riigikogu liikmetest ning poolt hääletab kaks kolmandikku riigikogu liikmetest.

Järgmised omavalitsuste valimised tulevad 2013. aasta sügisel ja riigikogu kiire tegutsemise korral oleks 16-aastastel võimalik juba siis oma hääl anda. Sellisel juhul oleks küll mõeldav ainult kiirmenetlus, mis peaks olema tehtud tänavuse aasta jaanipäevaks (ehk poole aasta jooksul), kuna mõistliku põhimõtte kohaselt ei muudeta mängureegleid vähem kui aasta enne valimisi.

Kui ühiskonnas leitakse, et otsus sünniks liiga kiirelt ja murekohad ei saa selgeks vaieldud, tuleks keskenduda valimisea piiri langetamisele 2014. aasta Euroopa Parlamendi ning 2015. aasta riigikogu valimisteks.

Kutsun Eesti poliitilisi jõude ning noorteühendusi teemaga aktiivselt tegelema ning valimisea piiri langetamist pooldama. Noored on väärt usaldust ja hääleõigust!

Demokraatia arendamise sihtasutuste ümber on ajakirjanduse vahendusel puhkenud elav vaidlus. Arvamusi on erinevaid, mistõttu katsume diskussiooni abil antud teemasse rohkem selgust tuua. Arutelu peaks selgitama ühelt poolt, mis DASAd täpsemalt on ning millega nad tegelema hakkavad, teisalt seda, miks mitmed kodanikuühendused DASAde loomise vastu on. Diskussiooni käigus saavad omi küsimusi esitada ka kuulajad.

Tartu Noortevolikogu ja Domus Dorpatensise korraldatavast paneeldiskussioonist võtavad osa Rait Maruste, Urmo Kübar ja Mihkel Solvak. Rait Maruste on riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige, endine riigikohtu esimees ning ühtlasi DASAde eelnõu esitanud riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees. Urmo Kübar on endine ajakirjanik ning praegune vabaühenduste liidu EMSL juhataja. Mihkel Solvak töötab hetkel Tartu ülikooli riigiteaduste instituudis teadurina.

Ürituse toimumiskohaks on Domus Dorpatensise seminariruum, mis asub Tartus aadressil Ülikooli 7.

Diskussiooni korraldavad koostöös Tartu Noortevolikogu ja Domus Dorpatensis. Tartu Noortevolikogu on linnavalitsuse juures tegutsev noorte esindusorgan, mille peamiseks eesmärgiks on noorte poliitilise teadlikkuse tõstmise abil osalusdemokraatia arendamine.

Domus Dorpatensis on avalikes huvides tegutsev sihtasutus, mille eesmärgiks on leida häid ideid, neid tutvustada ja levitada ning, kaasates partnereid kõigist kolmest sektorist, need ka teoks teha.

Poliitikud kooli interaktiivne formaat on TNV liikmete poolt välja töötatud ning eristub klassikalisest 45-minutilisest poliitiku monoloogist. Formaadi märksõnadeks on kaasamine, dialoog, aktiivsus ning koostöö. Formaat eeldab, et kooli ühiskonnaõpetuse või ajaloo õpetaja eraldab oma tunniplaanist ühe tunni projekti läbiviimiseks. Samas on kõigil õpetajatel võimalik formaat siduda parajasti käsitletava teemaga, sest „Poliitikud kooli“ on suurepäraseks praktiliseks abivahendiks õpikuteooria rikastamisel. Projekt on aastaringne, võimaldades õpetajatel leida just neile sobiv aeg.

Projekti poliitilise kallutamatuse eest vastutab TNV, kuhu kuuluvad viie erakonna esindajad ning 17 apoliitilist liiget. Projektis osalevad poliitikud viiakse enne klassiruumi astumist „Poliitikud kooli“ eesmärkidega kurssi ning lisaks sellele aitab tundi läbi viia TNV esindaja, kes vajadusel suunab diskussiooni teemakohaste küsimuste juurde tagasi. Projekti on tutvustatud ka Tartu koolijuhtidele ning nende suusõnaline heakskiit on TNV-l olemas.

„Poliitikud kooli“ aitab distantsi õpilaste ja poliitikute vahel vähendada, pakkudes õpetajatele praktilist tööriista poliitika tutvustamiseks.

Kui oled õpetajaga leppinud kokku, millal poliitik võiks tulla või oled ise ajaloo – ja ühiskonnaõpetaja, võtke meiega ühendust aadressil noortevolikogu@raad.tartu.ee!

Tartu linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon valis eraisikute ja organisatsioonide poolt esitatud ettepanekute hulgast iga kategooria puhul kolm nominenti ning nende seast omakorda laureaadi.

Tartu linna noorsootöö aasta aunimetuste valimise komisjoni kuuluvad abilinnapea Tiia Teppan, Kristel Altosaar (Tartu LV noorsooteenistuse juhataja), Kaie Anderson (Tartu Raatuse Gümnaasiumi huvijuht), Hele Riit-Vällik (Lille Maja direktor), Ivo Visak (Tartu Noortevolikogu esimees), Marta Arula (Tartu Kivilinna Gümnaasiumi õpilasesinduse liige), Meeli Mullari (Noored Liidrid tegevjuht).

2011. aasta olulise panuse eest nimetati nominentideks:

• aasta noorsootöötaja kategoorias: Lii Limberg, Lauri Rand, Lilia Leiman
• aasta noore kategoorias: Artur Panov, Alar Nilov, Margarita Kartezi
• aasta noortesündmuse kategoorias: noortevahetus „Kultuuri Sõlmed“, kogupereüritus „Käsikäes kevadega“, Suvetelk
• aasta noorte omaalgatuse kategoorias: Suvetelk, Varivalimised , abiarstide süsteemi juurutamine Eesti tervishoiusüsteemi
• aasta noorsootööasutuse kategoorias: JJ-Street tantsukool, Tähe noorteklubi, Tartu Armeenia Pühapäevakool „Maštots“
• aasta noorteühingu kategoorias: Estonian UNESCO Youth Association, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, SINA – Suured Ideed Noorte Algatusel

Aunimetuste laureaadid kuulutatakse välja ja neid tunnustatakse 14. detsembril galeriis „Noorus“ toimuval pidulikul tseremoonial.

Linnavalitsuse noorsooteenistus tänab kõiki, kes aitasid valida tublimaid noorsootöö valdkonnas!

Lisainfo: Kristel Altosaar, noorsooteenistuse juhataja, telefon 736 1363 või 5300 1841, e-posti aadress: Kristel.Altosaar@raad.tartu.ee

TNV infotund on tutvustav üritus, kus tutvustatakse noortevolikogu. Räägitakse, mida noortevolikogu pakub noorele ja mis on võimalused õpilastel oma seisukoha väljendamiseks/elluviimiseks. Samuti tuleb juttu kevadisest noortevolikogu uutest valimistest ja selles, kuid sinna üks noor saaks kandideerida.

Infotunni vältel on kõigil võimalus esitada küsimusi erinevatel teemadel. Samuti saada lisateadmisi praktiliste kogemuste omandamisest, enne tööturule sisenemist või õpingute jätkamist.

Korraldab JPG ÕTAP (Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi Õpilasteadlikkuse Arendamise Programm)

Üritus facebookis

Üritus saab toimuma 2. novembril algusega kell 18.00 AHLi majas (Lutsu 14a, II korrus).

Teemadeks on: samasooliste abielu ja Tartu koolivõrk.

Debatti juhib Tartu Noortevolikogu esimees Ivo Visak.

Ootame kõiki kuulama ja küsimusi esitama!

Tegemist on ühiskondlike teadmiste alase jõukatsumisega. Teisisõnu võtavad noored mõõtu küsimustes, millega puututakse kokku ühiskonnaõpetuse tunnis, aga ka lihtsalt lahtiste silmade-kõrvadega ühiskonnas toimuvat uudistades.

Ettevõtmise laiemaks eesmärgiks on avardada koolinoorte teadmisi ja silmaringi, seejuures kasvatada huvi mõttespordi vastu ning anda noortele võimalus sisustada oma vaba aega harivalt ja lõbusalt.

Mängud toimuvad neljas etapis – 17. novembril, 8. detsembril, 12. jaanuaril ja 2. veebruaril. Iga etapi võitjameeskonda premeeritakse toredate auhindadega. Üldarvestuse parim meeskond selgub 2. veebruaril peetavas finaalis.

Osalema on oodatud kõik 10.-12. klassi noori koondavad 3-liikmelised võistkonnad. Võistkondi on võimalik registreerida 12. novembrini aadressil noortevolikogu@raad.tartu.ee

Mälumängud toimuvad Tartu Raekoja saalis kell 17.00

Kohtumiseni!