Tartu on noortelinn – seda nii statistikat taga ajades kui ka igapäevast linnapilti silmitsedes, kuid seni on leheveergudel noortelinna kuvandit kasutanud peamiselt kolme tüüpi arvustajad ja linnaelu edendajad.

Esimese rühma argumendiks on mälestus kunagisest noorusest ning arvamus «Me teame küll, mida noored mõtlevad – me ise olime noored». Neil on kitsam arusaam noorte maailmavaatest ning kalduvus tähtsustada piiranguid, hoida noored samades raamides, kus vanem põlvkond omal ajal elas.

Teise rühma moodustavad pedagoogilise või noorsootöö kõrgharidusega ametnikud, kes on kindlasti kõige objektiivsemad kõrvaltvaatlejad, kuid paraku analüüsivad nad noori eelkõige teoreetilisest vaatevinklist ning keskenduvad probleemsete noorte murede lahkamisele, mistõttu jäävad tähelepanuta tavalised noored.